Statistika­publikatsioonid

„Vaadeldes praegu neid väikesi brošüürikesi võib vaevalt nende peale küll uhke olla, nii välimuse kui ka sisu suhtes...,“ hindas RSKB ise tagasihoidlikult vaevalt kolm aastat hiljem. See näitab ilmekalt, kuidas lühikese ajaga läbi tehtud tormiline areng oli seadnud lati algtasemest juba sootuks kõrgemale.

Lühibrošüüride aja ja RSKB „kirjanduslises tegevuses senini valitsenud teatud juhuslikkuse“ lõpetas 1922. aasta märtsis Eesti Statistika Kuukirja ilmumahakkamine. Ajakirjas hakati avaldama nii jooksvat statistikat kui ka üksikküsimustele pühendatud pikemaid uurimusi. RSKB toodangu maht kasvas, kuid esimesel aastal saatsid seda pidevad trükitehnilised jm raskused, mistõttu võeti 1923.–1924. aasta paiku ette üldse suurem publitseerimiskava ülevaatamine ja ümberkorraldamine. Suur osa tol korral paika pandud põhimõtetest jäi kehtima iseseisvusaja lõpuni.

Ajavahemikus 1924–1940 RSKB välja antud, laiemale lugejaskonnale mõeldud eestikeelse trükitoodangu võib praeguse pilguga jagada kuueks suuremaks osaks.

1. Igakuist väljaannet Eesti Statistika Kuukiri jõudis ilmuda kokku pea veerand tuhat numbrit.

2. Aastaraamatutena ilmusid „Eesti põllumajandus“, „Väliskaubandus“ ja „Eesti riigiraudteede tegevus“ (viimane algul koostöös Raudteevalitsusega, pärast selle liitumist RSKB-ga sealse liiklemisosakonna kokkupanduna).

3. Olulisimate perioodiliste protsesside või uuringute kajastusena ilmusid rahvaloenduste materjalid (1922. a tulemustega 12 vihku, 1934. a tulemustega 4 vihku) ja põllumajandusloenduste tulemused (1925, 1929, 1939). Ühel korral (1937) jõuti teha majandusloendus, mille tulemused ilmusid hulga üksikuurimustena ja nelja kokkuvõtva köitena. Samuti avaldati omaette trükistena Riigikogu II–V koosseisu valimiste tulemused (1923–1932).

4. Ebaregulaarselt ilmus uurimusi eri valdkondade või üksikprotsesside kohta, nagu haridus, tervishoid, karjamajandus, laevasõit jne, kokku kümmekond trükist. Osa neist uurimustest pidi algselt saama regulaarse sarja aluseks, kuid nähtavasti ei jätkunud selleks raha.

5. Ühiskonnaelu kohta olemasolevaid arvulisi teadmisi kokkuvõtvad paraadväljaanded täitsid ka populariseerivat rolli, nagu näiteks värvilised ja tänaseni pilkupüüdvad „Statistilised albumid“ (3 köidet, 1925–1928) või lausa kõikehõlmavana tunduvad arvumassiivid „Eesti 1920–1930“ ja „Eesti arvudes 1920–1935“.

6. Tänapäeval on vähem teada, et RSKB-sse koondunud info põhjal anti ajavahemikus 1924–1938 muu töö kõrval välja kümmekond aadressiraamatut. Lähiminevikust tuntud telefoniraamatute eelkäijana sisaldasid need infokataloogid riigiasutuste, seltside ja äriühingute aadressiandmeid ja vahel ka „kodaniku praktilist käsiraamatut“ ehk näpunäiteid kodanikule eri asjaõiendustes riigiga suhtlemiseks.

Jälgides RSKB trükiplaane ja nende teostumist, jääb taas kord läbiva punase niidina silma rahaküsimus. Osa mahukamatest plaanidest ei teostunud üldse, kuid osa sai teoks palju hiljem. Jääb mulje, et oma ideede ja potentsiaalse võimekusega oldi ajast ja oludest lihtsalt ees.

Arvestades „meie riigi võrdlevat väiksust ja eelarve ulatust“ võttis RSKB programmiliselt sihiks avaldada vaid tähtsamaid statistilisi andmeid, käsitledes seejuures siiski võimalikult erinevaid valdkondi. Suurem roll pidi olema ka tabelite saatetekstidel, täidaks muu hulgas statistika populariseerimise eesmärki.

Statistika esmane tarbija oli kindlasti ka Eesti Vabariigis juba oma ametiülesannetest tulenevalt haritud ametnik. Arvestades aga statistiliste andmetabelite sagedast avaldamist päevalehtedes ja mujal tarbeajakirjanduses, tuleb arvata, et ühiskonna üldine arengutase oli selline, et statistilisel materjalil oli ka laiem lugejaskond olemas.

Eesti Vabariigi 10. aastapäeval veebruaris 1928 kirjutas RSKB direktor Albert Pullerits järgmist: „Ühiskonna huvi arengut statistika vastu näitab ka ajakirja[nduse] sisu /.../ Võib öelda, et ainult harukordselt ei tule päevalehtede veergudel ette sõna statistika, mis kümmekond aastat tagasi laematele hulkadele täiesti tundmata oli.“ Sajand hilisema tagantjärele tarkusega võib hinnata, et kui pidupäevale omaselt direktor liialdas, siis õige natuke.