Statistikaameti organisatsioon ja selle juhid Nõukogude ajal

Autor: Olev Liivik

Eesti NSV ajal kuulus statistika Moskva võimkonda ja oli suures osas salastatud. Formaalselt eri asutustele allunud ja mitut nime kandnud kohalik statistikaasutus oli NSV Liidu tsentraliseeritult juhitud statistika ametkonna osa, mis funktsioneeris sisuliselt selle filiaalina. Kuna asutus tegutses üleliidulistes huvides, määrati ka selle juhid, kellest enamik olid kohalikke olusid mittetundvad vene rahvusest funktsionäärid, Moskvas.

Eesti valitsusasutuste ümberkorraldamine ja likvideerimine algas Eesti Vabariigi annekteerimise järel 1940. aasta suvel. Puutumata ei jäänud ka Riigi Statistika Keskbüroo (RSKB), mis likvideeriti 1940. aasta sügisel. Tema järglasena hakkas tegutsema Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni juures loodud Riiklik Arvestusvalitsus. Liiduvabariiklik statistikaorganisatsioon hakkas võrreldes iseseisvusaegse statistika keskbürooga kasvama. Juba 1941. aasta alguses töötas seal kaks korda rohkem ametnikke kui RSKB-s, seejuures jätkas suurem osa keskbüroo ametnikke tööd uues asutuses.

1941. aasta märtsis nimetati arvestusvalitsus ümber Statistika Valitsuseks, millega järgiti organisatsioonilisi ümberkorraldusi üleliidulisel tasandil, kus moodustati Riikliku Plaanikomisjoni juurde Statistika Keskvalitsus. Eesti taasokupeerimise järel 1944. aastal viidi taastatud Eesti NSV Statistika Valitsus, mis oli 1941. aastal evakueerimise käigus oma tegevuse lõpetanud, NSV Liidu Riikliku Plaanikomisjoni Eesti NSV voliniku aparaadi koosseisu. Nõnda ei olnud statistika korraldamine Eestis enam isegi formaalselt liiduvabariigi haldusalas.

Statistika mahajäämusele viidates eraldati statistikasüsteem 1948. aastal plaaniorganitest, mille koosseisus oli see ligi paarkümmend aastat olnud. Selle tulemusel muutus NSV Liidu Statistika Keskvalitsus vahetult NSV Liidu valitsusele alluvaks keskametkonnaks. Arusaadavalt tõi see ümberkorraldus kaasa muudatused ka Eesti NSV-s, kus moodustati Eesti NSV Statistika Valitsus, mille juhiks määrati pika parteistaažiga kommunist Serafim Timakov.

Ta oli nõukogude statistikakorralduse mõistes väga hea haridusega – kõrgharidusega ökonomist-planeerija. Enne Eesti NSV-sse suunamist oli ta töötanud neli aastat Ukrainas Tšernigovi oblastis NSV Liidu Plaanikomisjoni volinikuna. Eestis jäi ta käsutama Moskvale alluvat liiduvabariiklikku statistikasüsteemi koguni kahekümneks aastaks.

Nikita Hruštšovi võimuaastatel kavatseti NSV Liidu juhtimises tsentraliseerimist mõnevõrra vähendada. Peamiselt puudutas see majanduselu administreerimist. Siiski ei jäänud ümberkorraldustest kõrvale ka statistikaorganisatsioon. 1960. aastal nimetati Eesti NSV Statistika Valitsus Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Statistika Keskvalitsuseks, mis pidi alluma nii Moskvale kui ka Tallinnale ehk olema liidulisvabariiklik valitsusasutus. Rajoonide ja linnade statistikainspektuurid (Tallinnas erandina valitsus), mis varem allusid vahetult Moskvale, läksid formaalselt liiduvabariigi alluvusse. Sellest hoolimata toimetas statistikaasutus ikkagi edasi Moskva haldusalas. Olulisemgi oli kolm aastat varem, 1957. aastal tööstuse juhtimise ümberkorraldamisega seotult asutatud Statistika Valitsuse masinarvutusjaam, mille ülesandeks sai tööstusettevõtetelt ja ehitusorganisatsioonidelt aruannete kogumine ja töötlemine ning andmete publitseerimine. Hiljem nimetati see ümber Vabariiklikuks Arvutuskeskuseks, mida võib lugeda sovetliku statistikasüsteemi üheks innovatiivsemaks struktuuriüksuseks.

Peale Serafim Timakovi juhtisid Eesti NSV Statistika Keskvalitsust veel kaks Venemaa taustaga kommunistliku partei funktsionääri Georgi Kimask (1968–1984) ning Aleksandr Zamahhin (1984–1989).

Mõlemad olid inseneri haridusega: Venemaa eestlane Kimask masinaehituse ja Zamahhin metallurgia alal. Ajastule omaselt olid nad õppinud samuti Moskvas kõrgemas parteikoolis. Nende läbi ja lõhki sovetlike seltsimeeste asetäitjana töötas 1970. ja 1980. aastatel sõjajärgse aja tõenäoliselt silmapaistvaim statistik Lembit Tepp (1930–2008), kes oli mitme rahvaloenduse korraldaja Eestis. Ta jätkas samas süsteemis ka iseseisvas Eestis, töötades Statistikaameti rahvaloenduse teenistuse nõunikuna.