1941. aasta rahvaloendus

Saksa okupatsiooni aegset rahvaloendust ei ole tavatsetud paigutada ühte ritta siin varem ja hiljem toimunud rahvaloendustega. Vormiliselt ei olnudki tegemist rahvaloendusega, vaid rahvastiku registreerimisega. Sisuliselt aga vastas loendus täiel määral rahvaloenduse kriteeriumitele, ehkki selle loendusprogramm oli pisut lühem ning küsimustik erines mõningal määral teiste Eesti üldrahvaloenduste programmist, mida võib seletada parajasti valitsenud sõjalise ja poliitilise olukorraga.

Rahvaloenduste tegemine Saksamaa vallutatud aladel ei olnud sugugi tavapäratu. Natsi-Saksamaa korraldas 1939. ja 1940. aastal loendusi Poolalt vallutatud aladel, hiljem Ukrainas ning ka Lätis ja Leedus. Lätis tehti rahvaloendus esimest korda juba 1. augustil 1941 ehk umbes kuu pärast seda, kui sakslased olid nende territooriumi hõivanud. Ent ilmselt nii kiirustamisest tingituna kui ka haldussuutmatuse tõttu peeti loendust ebaõnnestunuks ning korraldati uuesti1943. aasta talvel. Leedus toimus Saksa okupatsiooni tingimustes loendus 1942. aastal.

Eestis nagu Lätiski toimus 1941. aasta rahvaloendus erakordselt lühikese ettevalmistusega. Dokumentaalselt jälgitavad ettevalmistused algasid peale 15. oktoobrit 1941, kui Eesti Omavalitsuse majandusdirektor Alfred Wendt andis välja määruse Eestis alaliselt elavate isikute registreerimiseks 16. novembril 1941.

Rahvaloenduse korraldamist motiveeriti vajadusega teada saada andmed rahvastiku vähenemise kohta ning muutused rahvastiku soolises ja vanuselises koosseisus ning territoriaalses paiknemises. Sõjamajanduslikult oli esmatähtis välja selgitada majanduslikult aktiivne elanikkond, mida peeti silmas tööjõuressursina. Kuigi rahvaloenduse tegemist initsieeriti kahtlemata Berliinist, korraldas selle oma jõududega ning kohalikke võimalusi ja tingimusi arvestades Eesti Statistika Valitsus, kus tegutsesid kogenud ja võimekad statistikud eesotsas endise Riigi Statistika Keskbüroo direktori Albert Pulleritsuga.

Erakordsetest oludest tingituna oldi sunnitud muutma registreerimise ajakava ja mõningal määral ka korraldust. Loendus toimus 30. novembril ja 1. detsembril 1941. See ei haaranud Eestis paiknenud Saksa sõjaväge, samuti loobuti „pärast registreeritava territooriumi vabastamist“ Saksamaalt Eestisse tulnud tsiviilelanikkonna loendamisest. See tähendas muu hulgas, et loendamata jäi suur osa sakslaste ametisse pandud Eesti Omavalitsuse ametnikkonnast eesotsas selle juhi Hjalmar Mäe ja Alfred Wendtiga, kes olid enamlaste eest 1941. aasta talvel Saksamaale ümber asunud, aga naasid kodumaale Saksa sõjaväe kannul 1941. aasta suvel ja sügisel. Registreerimata jäid ka Eesti territooriumil olnud Nõukogude sõjavangid, küll aga kajastusid loendustulemustes arestimajades, vanglates ja koonduslaagrites olevad tsiviilkinnipeetud, kelle kohta loenduslehti ei täidetud, vaid andmed koguti ametiasutustest. Põhimõtteliselt samamoodi loendati väljaspool Eestit viibinud alalised elanikud (peamiselt sõjalisi ülesandeid täitnud mehed), keda nimetati erikorras loendatuteks. Nende osatähtsus Eesti rahvastikus jäi alla 2%.

Loenduse andmetel elas Eestis 1 017 811 inimest (450 569 meest ja 567 242 naist). Elanikkond oli iseseisvusajaga võrreldes vähenenud natuke rohkem kui 100 000 inimese võrra (1. jaanuaril 1940 elas Eestis arvestuslikult 1 122 075 inimest). Rahvaarvu vähenemine tulenes suuremas osas mobilisatsioonist ja evakuatsioonist Venemaale, aga väiksema osa võib kirjutada sakslaste ümberasumise ning venelaste ja sakslaste repressioonide ning sõjas hukkunute arvele. Seevastu oli suurenenud eestlaste osatähtsus, mis oli loenduse andmetel suurem kui kunagi varem või hiljem – üle 90%.

Suured muutused olid toimunud rahvastiku soo-vanusjaotuses. Võimendunud oli Esimese maailmasõja aegne sündimuse vähenemine. Sellel ajal sündinud olid jõudnud kahekümnendatesse eluaastatesse. Rahvastiku soolist koosseisu mõjutas olulisel määral mobilisatsioon. 1941. aasta suvel mobiliseeriti ajavahemikus 1907–1922 sündinud mehi, kellest üle 30 000 viidi Eestist ära, aga 19–34-aastaseid mehi oli 1941. aasta rahvaloenduse andmetel 80 065 ja naisi 125 869, seega oli mehi 45 804 võrra vähem.

Loading chart...